Suhteliselt pöörane kuu oli. Esimestel päevadel oli motivatsioon kõrge ning oli plaan tõsiselt pokkerit mängida, kuid siis läks nett kolmeks päevaks maha ning tuli lifetilt. Sõbrad olid parajasti minemast Pattayale ja kuna ma tundsin ennast ilma internetita nagu vang ning üleüldse oli enesetunne s*tt siis nendega liitusin minagi. Standard pidu 4 päeva kuni sõbrad koju tagasi läksid, mina jäin sinna, sest oli äärmiselt lõbus kuni ühe õhtuni, mil mul täiesti siibrisse viskas see pidutsemine. Läksin pahas tujus oma hotellituppa ning bookisin impulsiivselt pileti Eestisse juba 27. Aprillil. Jube koduigatsus, tahtsin taas oma rahuliku elu juurde tagasi. Paar päeva hiljem olin Chiang Mais asju pakkimas plaaniga naasta Pattayale, sest igasugune vastutustunne oli kadunud ning degen minu südames oli täies elujõus (varsti ju ometi aeg koju minna, ei ole niisama passimise peale aega raisata). Nii ka läks ja kuni oma koju mineku päevani ma seal igal võimalikul viisil ennast vabalt tundsin, kuid mis juhtus edasi? Koju ma enam minna ei tahtnud… Kõne Finnairi ning katkestasin broneeringu. Tõeline emotional rollercoaster. Pokkerist tegin praktiliselt pausi, sest mängisin vaid 3000 jaotust ning märkimisväärseid tulemusi ei näidanud.

http://www.kloonike.com/aprill2010.jpg